Vale pool

Istun möödunud rongis
Ning enesega tõtt vahin
Avastan peegelpildist
Et olen vale pool
Enesekaitse aktis
Saan hoope tuliseid
Ning sõnu külmi
Usust nõretavaid
Lootusest raskeid hoope
Jagan armastusega
Iseenda südamele
Infarktihetkes sirutan
Käe päikesele pihku
Ning rong peatub
Oleviku peatuses

öö...

Vihm sahistab salamisi
Meievahelises maailmas
Jättes veetriibud veerema
Näppude vahelt tühjusesse
Kokkupuutepunkt tühine
Hingeõhu piirimail
Ööd mööda möödun
Sinu enese elust
Jätmata sind külmetama
Alasti vihmapiisamerre
Vaid eneseligi hingepiinad tõmban
Hoian hetked hommikuni kinni
Et saaksid puhtalt minna
Uue päeva mõttetööle
Ning mina kaon
Koos koormaga
Järgmisse öhe