folkkokkuvõte

punaseks tõmbund taevas
seletab päikesetõusu valu
sünnitame koos
karjume koos
ja pärast peksame päeva vastu seina puruks
ikka koos

veed tulevad
ja järved upuvad
nagu ka need poolsada elutapjat
kes viina kõrvale vett ahmisid
liitrite kaupa
(mis tegelikult on ka minu võimalik tulevikustsenaarium)

vääksuv päevalaps
karjub tühjadel tänavatel
armastuslaule möödujatele
ja kitarr on häälest ära nagu muiste
aga keegi ei mäleta seda homme enam

esimesed õlled saab suhu kallatud
prügikonteinerite vahel oksendades
varvaste vahele satub eilne viiner
seda nimetatakse puberteediks
ja esimene pidu on peetud

kellaviietee on välja vahetanud
lähikontakt tulnukaga
(kes küll järele mõeldes oli päris osav)
suhkrut ja piima selles aktis ei pandud
ning lusikad ei kõlksunud

uued punakad kiired vaid pikendavad agooniat
verepirtsmete vahele satuvad klaasikillud
rummipudeli kaelalt

löön sest armastan
joon sest peied tuleb ju pidada
mahalöödud päeva auks

Täna on...

täna on selline päev
kus lips hoiab
paremale
ja naised jooksevad
minu eest ära
karjade viisi

täna on selline õhtu
kus näen enda neidu
teise mehe käevangus
tegude poole kulgemas
ja suvaline piff
ajab mulle roosat jooki peale
MINU valgele pluusile

täna on selline öö
kus genklubis on õlu otsas
ja muusika on arvestamatu
kuigi kõik tatsavad mu varvastel
tikkkontsadega
muusikarütmis

täna on selline öö
kus zavood on täis tundmatuid
ning tuntud on end kapsaks joonud
mõni kartul veel vaid veereb ringi

täna on selline hommik
kus mehed kastavad lilli
turnides emajõe kohal
suitsevad lillepotid
näitavad vaid suitsupausi
enne järgmist ämbrit

täna on selline hommik
et päike pistab juba varakult
kaste ronib läbi riide ihhu
paneb ebameeldivusest nihelema
ja hamburger jääb kurku kinni

täna on selline hommik
kus sa istud taksosse
tundmatu öökondaja
ning sõidad koju
mis asub eiteakus

mina saan päiksega sõbraks
oodates bussi maailma trepil

17.07.10