See kaunis ja nõtke olevus kui noor hirvevasikas, kes mind kättpidi teatrisse ja kohvikusse talutas on nüüd vana peer, kes röhitseb valjult. Olgugi, et hammastele on kivistunud kollased randid ning habe nädal aega ajamata, peab vastav isend, kelle vastu ma hetkel suurt jälkust tunnen, ennast superisaseks ning lausub: "Ma pean ikkagi endale vist uue tüdruku otsima."
Mulle tuleb alati köhahoog või pissihäda peale, kui ma näen teda enda poole tulemas, käed laiali ning veri munnis.
Põgenen tema eest nii palju, kui suudan. Vahest muudan trajektoorigi ning ükskord pidin terve pärastlõuna ekslema, sest sattusin totaalselt tundmatusse tänavarägastikku.
Tegelikult ei tule mul meeldegi, kunas ta viimati oma riideid pesi. Sokid ning aluspüksid peaksid vaakumkotis juba kergeid mädanemismärke näitama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment