...

Olematuse tegevus siin samas minu kõrval. Aknad mööduvad must, või mina möödun aknast.
Rattad ragisevad ja mina vapun, tundub, et elu on kuidagi liimist lahti. Kuhu on kadunud kõik poldid?
Sa ütlesid, et elu on lihtne. Sa ütlesid. Mina vaikisin sinu kõrval.
Jah.

Rööpamaal on ikka nii, et hommikul äratatakse sind metalse kukekiremisega. Kõik on metallist läbi imbunud, isegi minu hing on muutunud metalseks rüüks enda ja sinu vahel.
Ma vajan õli, et ...
Sa tead küll, õlitamiseks. Lumivalget õli, et hing roostest puhtaks pesta. Olla puhas...
Puhtalt võin ma sinu kõrval kõndida, parematel juhtudel isegi käest haarata ja lennata taevasse. Sa oled ingel, kelle hing pole roostes, kelle hing on siidrüüs. Puhas.

Meil siin maailmas on kõik kuidagi ligadi-logadi. Viimane õlitaja suri aastaid tagasi. Uppus.
Peale õlitamise keeras ta mutreid ja polte paika. Nüüd mutrid vedelevad tänavatel ja keegi ei oska maailma kinni keerata.