Võti visati ära ja suunduti tagasi kongi. Vabandust, ma mõtlesin ühiskonda. Kõik on koos, keegi ei küsi kuidas sa müüre laod. Tähtsam on, kui palju sa teenid. Numbrid, kõige rohkem teenib see, kes nummerdab inimhingi. Tal on hea lihtne töö, ta teenib kõige rohkem. Mida hing veel ihata võib.
Kuid nummerdaja arvad hoopis teisiti. Ta tahaks olla numbriga ja rahatu.
Igavik naerab võrevahelt ja mängib saatusega kaarte. Saatus võidab alati, sest nii on ettemääratud. Kelle poolt, kes Kurat teab. Kurat läks juba ammu puhkusele, sest temast olid paljud inimesed kurjemad, ta ei viitsinud enam neid ohjes hoida.
Armastus, va väike lillelaps, nuusutab kuud ja keksib ringi. Ta teab, et kõik on niigi saatuse poolt kindlaks määratud, tema peab lihtsalt kaarti lugema ja kohale keksima. Vahel jääb ta hiljaks, vahel tuleb varem. Kuid tulemata ta ei jää, nii ju pole ilus.
Jah, nii ju poleks ilus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment