Õhtu...

Istusin trepil, sa suitsetasid, kuid seekord ei häirind see mind. Ilm oli külm ja tuuline, viimased lumehunnikud olid trepi kõrval. Elu oli jälle muutunud mustaks ja märjaks. Põlvini ulatuv lumi oli muutunud unenäoks, ilusaks pehmeks unenäoks. Sa viskasid koni porilompi ja istusid mu kõrvale.
Imelikul kombel ma tahtsin, et mu kõrval istuks keegi teine. Kuid ma teadsin, et see ei ole võimalik, ning ma keppisin sinuga, sest sa oled praegu parim.
See märg maailm ei kutsu, tahaks kuhugi ära. Kaugele-kaugele ära, sinna kus mind ennaski ei ole.
Kuid ma olen siin, su käsi mu peos ja koni hõõgumas sulavees.
Külm on...

I am trying to convince myself that he is not the right one for me

I don't find any reasons

igatsus\craving

Tead, mida ma viimasel ajal igatsen: puhta maakodu- ja joululohnu. Laupaeva ohtul, kui paeval on tube koristatud, paevased toimetused on labi, ainult kook vell ahjust valja votta. Vanaisa toob puid kooki. Koos temaga tuleb palju kulma ning lipsab sisse ka moni loom, naiteks kass. Vaike tuba ja vanaema-vanaisa tuba on nii soe, et voin olla katkiste sukkpukste ja vandunud seeliku vael ning ringi hupelda. Vanema pusib kududa ja siis karatab, et: mis sa kakud sukki! Siis ma naeran ja keksin kooki sinu juurde, emme. Votan tuki ahjusooja kooki ning viin vanaisale-vanaemale ka tuki, akki leebuvad. Haaran kassi kaenla alla, uhes kaes koogijupp ning istun kusetile vaatama ohtust teleprogrammi. Hiljem lahme sauna ja peale sauna soome veel kooki morsiga. Enne magamaminekut loen voodis raamatut ja naeran hirmsa haalega. Siis sa arkad unest ja utled piimalohnalise haalega: Helena, vaata palju kell on! Kustutan tule ja uinun.

´allo Kuu, siin mina...

Ma mõtlesin kord, et lendaks Kuule. Mis mõttest sai, seda ei tea, aga reaalsus lõi küll nuiaga pähe. Mina Kuule ei saa, saan olla vaid Kuu kahvatu vari.
Nii on paljude asjadega, mõte on hea aga reaalsuses see ei toimi. See võib toimida ühes hetkes, ühel päeval. Siis on sul vähemalt mälestus päevast, õhtus, hetkest. Kuid Kuul pole ma olnud hetkegi, kurb.
Ma tahan olla õnnelik, kuid praegu tundub see sama võimatu, kui reis Kuule. Naljaks, sest ma olen olnud õnnelik, päeva, õhtu, hetke.
Mul on mälestus ning tunne, et see jääbki, vaid mälestuseks.

a letter from an unknown woman

I try to write to you a totally pure letter, but evey time I am starting
with the same expression: I am trying to express unexpressable. I want my
words to you be pure, cleansed from earthly, bodily matters. The last I
would like is to chain you, to put you in the cage of golden words, in the
cage of stereotypes. Maybe I can never write to you as there are never
such bright, cleansed words or thoughts that would come on you as a dear
warm rain. What could ever fit your openly critical and morbid figure. You
fear nothing, you hope nothing, you are free. The other time, something
happened, something was left inside me. I can not call it eternal
sunshine, I can not name it. It is in my blood circle, it is going around
in my body, graveling here and there like a chained dog. It is looking in
the air and saying: why bother meeting, you are like air, always there all
over everything. This is a pillow that I am sleeping on, this is a curtain
in front of my window, this is a night behind my window, this is your
morbid figure in southern night.
One Erasmus person told me that friends are not the ones you can trust.
Maybe indeed the best solution is existing in splendid isolation. Being
together with your soul, being totally honest with yourself. I can not be
honest to you, you are free. To be honest, I didn't ask permission for
these words. I am violent here, writing those words that have been
constatntly repeated and trying to construct something like a letter of
these old, tired words. Please, see me behind those worn out symbols.

Pimeduses undab vaikus
Sosistab kõrvu öö mõtteid
Su käsi umber minu
Sa oled sõber
Hea sõber
Ning sa ei lase mul kukkuda
Öö saladuslikesse aukudesse
Ma kardan
Et teen haiget
Sa tead seda
Ma jäängi ootama
Kuni tuleb saatus
Võtab mu käe
Ning juhib mõtte
Saladusteni

Ma hoolin
Ma vihkan
Ma kardan

Ma elan

Öö undab ikka mu kõrvus
Näpp paitab ikka veel õhku
Mõtted ikka koos sinuga

Olen toas mulle uks on lukus
Võti asub vasakus kingas
Kuid näpus on vaid parem
Vasak jäi ukse taha
Oma aega ootama

Salonica

B

Tuli ikkagi kustus, sügiseses vihmas. Põlema läks lamp tänavalaternas. Lootus. Päh, päh ma ütlen.
Laulusalmid kajamas kõrvus ja näpp puudutamas... õhku.
Pimeduses vilksamas õhk, tasside kõlksatus ja aja hetkelisus. Auhind tehtud tegude eest, kätte saamatu peaauhind. Püüdlus iseenda poole.
Kollane maailmapilt südaöises Tartus. Õhk, jah, õhk kõnnib tänavail. Mina koos temaga, ühte sammu astudes. Vahel komistades, kuid kukkuda pole veel vaja.
Kaelas rist, mis pattude eest antud. Mina ju pole süüdi, see pole minu teha.
Kuid rist on ikka raske, liiga raske minu jaoks...
Annaks alla!?

A

Mõttemaailm avarusi taga ajamas. Otsides tõde ja julgust. Homsest kardan kui tuld, mis kunagi ei kustu.
Sügis on, kevad on möödas.

Avastuste retkel istumas toas, kus aeg ei jookse, vaid lonkab teeveeri pidi. Kui ma nägin, siis ma ei pannud tähele, kuid nüüd avastan sind veelgi lähemal kui hetkeid tagasi.
Tähevalgus, näita teed!

So often I have to tell things I don't mean and be who I am not. This very moment I would like to cry, but how can I. Fear of losing the only place here, in Volos, forces my tears away. The pressure comes from the closest ones. He claims to be my friend, but don't allow my tears. What is left if I can not even cry.
It is raining in my heart.
...he touches me..no!...again...no!...again...no!..

Luts

Lähen vallutan ilma ja aja.
Toas kus kunagi põles tuli, nüüd vaid küünal hõõgub.
Külmus poeb hinge, sest aken jäi lahti. Klaasigi pole ees.
Liilia seinale maalitud ja ruudud riivamas ust.
Hullus
Diivan ja laud- koos kui sulnis paar, lahutamas kõnelejaid
Hinge sügavus
Istuda uksel, mis tõstetud eest.
Avarust!
Tuul vihmaga tantsimas tangot.
Rääkimas jumalaga, kirjutamas kirja talle.
Kaotamas raha ja võitmas sõpru(st).
Kõrval kaikumas saal, kus mängiti elu
Lava
Nukkudest kubisev elu ja konksud keldrilaes.
Hulluseni viidud inimesed
Üksinduses
Kaamerasilm jälgimas igaüht
Puudutamata ei jäänud operaatori hing
Sammude kaja lahkumas
Aeg astuda edasi
Muuta seda maja veelgi
Kellegi teise koduks...

Meduus

Seda on raske uskuda, aga tana hammustas\noelas mind uks meduusi liikidest (selline ilus ja labipiastev, erinevate varvidega ning paljude kombitsatega). Algul arvasin, et sain nogeselt korvetada, aga millegiparast on raske uskuda, et Vahemeres nogesed kasvavad. Ega Eesti veekogudeski nogesed kasva. Selline korvetav valu oli. G. andis kodus sissevotmiseks uhte rohtu ja panin kreemi ka peale. Praegu kiheleb, aga elu surr on, sest peaaegu iga kord, kui ma ujuma lahen, juhtub midagi. Kull ahistavad vanamehed, siis jalle teravad kivid, mis varvastest vere valja peksavad.

Settings

Astusin sammu, tegelt kaks. Kurat ma olen valetama hakanud. Iseendale ja teistele.
Edasi või tagasi. Kurat ma ei tea. Suunataju on läinud, loodan, et tuleb tagasi.
Andsin alla, mõttevabadusele.
„Võõrastega ei tohi rääkida!“
Mis saab siis, kui oled iseendale võõras?
Oled sa kunagi tundnud puudutamata jätmise valu?

Ateena. Again I only have my soul.

Lahkumiste ja haigetsaamise linn. Vahemalt minu jaoks.
"you are embarracing yourself with your clothes all the time"
"people are staring at you all the time, can't you see"

MA EI SURE TEIE KIUSTE

piu ja pau

Valmis sai igavik ja lukku pandi minevik. Tulevik jookseb eest, ei teda püüa keegi. Olevikus lõksus on kõik üksikud hinged, koos unistuste liivaga. Liivalosside asemel ehitatakse õhulosse, kuid mõte jääb samaks-nad lagunevad kiirelt. Sama kiirelt kui hetkes on igavikku.

üks kaks kolm tühjus

Astusin üle enda mõttevabadusest ja ohkasin. Maailm on jälle hukas ja mina olen ikka osa sellest suurest masinavärgist. Muutus on kaugel ja muutumine põhjendamata.
Samm jääb, kes märkaks!?

Elu jaotub uldiselt neljaks tasemeks:
amazing
medium
easy
supereasy

Millisel tasemel oled Sina?

Üks hetk ja läinud see ongi

Üks hetk on nii närune võrreldes kuue päevaga.

splendid isolation. what a fuck?

My personally created isolation. How to solve this problem, when eveyone seems so far away and all human contacts seem to be impossible. Where to start? Not from the beginning as it is ruined, but how to fix it, when the basis is rotten? How to survive, when the only thing you have is your soul. And I can not stop stressing that it is the only bloody thing I have. Of course there is G., but this illusion can not last long. They say that isolation is individualism, but how come it is killing me then...

Kreeka

igapaevane vestlus

vahepeal kisendaks, kui narune on see koht
mu toanaaber on kreeklane
aga ta ei taha minuga abielluda
palju sul kuus maksab?
tuba
vaike seks vahepeal

G: But call your friends.
H: I don't have any friends.
G: Ok, but I have to go now...

Some moments hurt like no else and you want to escape no matter what. But where to go if the only thing that is left is your soul? Maybe it is the kind of situation, when the place has no meanings. It is possible that the solution lays in the process of going. Keep on going.

HURT

So..if I don t call you,
then you are never going to call me right?

I told you I will not call you anymore and that if you want send me
an sms or an e-mail or come by the bar,but you did nothing.

So,it makes me wonder if you really want to see me and like me,
or you just help me because it fits you. Since I help you with things,
take you to places,pay for things, make you presents (like the book) etc.

But seems that now you have G. for everything and R. to take
you to places,you are ok and you no longer need me.

I really don t know what to think.

As for the Erasmus students,maybe after all its not their fault to
behave like that...look at me for example,who tried enough to hang
around with you and understand you, but you also push ME away...

Anyway. Hope you are ok.
Because I really like you and care for you.
Even if you don t want to see me,never message me,never call me,
never come to the bar,leave me suddenly alone at cafes etc....

07.10

Astusin sisse
Ütlesin iseendale tere
Ning võtsin lonksu hingevalu
Istsusin maha ja panin endale kaarte
Kelle tapan järgmisena
Kellele ihun noa
Kellele ütlen tere

Astusin sisse
Ütlesin endale tere
Ning ihusin noa
Teravaks
Lõin iseenda

M
A
H
A

Kaartide kõrvale

Operaator Kõps

Sain täna lindile inimesed. Jäin ise ka lindile, see ei meeldi mulle.
Hetk ja see möödub, imelik on vaadata möödunud hetki.
Aeg
Aeg igaks asjaks

Lutsu teatrimaja, siit ma tulen!

french hip-hop

Millegiparast viib prantsuse hip-hop ja numbrimargita soitmine sind juba soidu algul Kreeka politseinike kindlatesse katesse.

.,.,.

„It’s upside down!”
“So it is, but it’s all the same to me. Still, I’ll put it right for them that doesn’t know.”

It’s always the same with diversions; you get involved.

All things fall and are built again
And those that build them again are ...

Vanema praeb koerale iga paev uhe muna ja annab kommi. Tuuuubbbbliii koer. Palun ara aja kanu taga.
Oosel tundus see palju huvitavam. Utleme niimoodi, et oos on asju!

...

Tuli kuul ja lasin end maha.
Täpselt südame kõrvale
Mõttevabaduse väljaku keskele
Viskas püssi põõsasse ja lasi end õhku
Sest nagu me kõik teame
Õhus on armastust
Ning kuule...

Visuaalne antropoloogia

Eile oli loengus kutt, kes hoidis odekapudelit ninas. Algul arvasin, et tal on lihtsalt nina kinni. Eriti armas minust.

malakas (loe: malagas)

WE are living together, but he doesn't love me\he doesn't want to marry me.
WE are living together , but I have only one drawer that doesn't close.
WE are living together, but he doesn't want his mom to see me.
WE are living togther, but I am alone.
Is there something wrong?
No, ofcourse not. WE are still living togther, aren't we?