Pimeduses undab vaikus
Sosistab kõrvu öö mõtteid
Su käsi umber minu
Sa oled sõber
Hea sõber
Ning sa ei lase mul kukkuda
Öö saladuslikesse aukudesse
Ma kardan
Et teen haiget
Sa tead seda
Ma jäängi ootama
Kuni tuleb saatus
Võtab mu käe
Ning juhib mõtte
Saladusteni
Ma hoolin
Ma vihkan
Ma kardan
Ma elan
Öö undab ikka mu kõrvus
Näpp paitab ikka veel õhku
Mõtted ikka koos sinuga
Olen toas mulle uks on lukus
Võti asub vasakus kingas
Kuid näpus on vaid parem
Vasak jäi ukse taha
Oma aega ootama
Friday, October 31, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment