Luts

Lähen vallutan ilma ja aja.
Toas kus kunagi põles tuli, nüüd vaid küünal hõõgub.
Külmus poeb hinge, sest aken jäi lahti. Klaasigi pole ees.
Liilia seinale maalitud ja ruudud riivamas ust.
Hullus
Diivan ja laud- koos kui sulnis paar, lahutamas kõnelejaid
Hinge sügavus
Istuda uksel, mis tõstetud eest.
Avarust!
Tuul vihmaga tantsimas tangot.
Rääkimas jumalaga, kirjutamas kirja talle.
Kaotamas raha ja võitmas sõpru(st).
Kõrval kaikumas saal, kus mängiti elu
Lava
Nukkudest kubisev elu ja konksud keldrilaes.
Hulluseni viidud inimesed
Üksinduses
Kaamerasilm jälgimas igaüht
Puudutamata ei jäänud operaatori hing
Sammude kaja lahkumas
Aeg astuda edasi
Muuta seda maja veelgi
Kellegi teise koduks...